Kui elu sinu sisemuses seisab – aga keegi ei märka!
Meie kolmanda lapse sünni järel langesin aastateks depressiooni, mis röövis minult tervise. Väliselt oli kõik korras – huuled värvitud, kleit seljas ja naeratus suul?
Aga sisemus kriiskas. Igapäevane jõuetus oli nii suur, et tihti mõtlesin elu lõpetamisele ja alla andmisele.
Ainus, mis mind tagasi hoidis, olid lapsed. Nimelt olid mõlemad pojad haiged ja need ei olnud lihtsad haigused vaid aastaid kestvad protsessid ning ravid. Pidin laste jaoks olemas olema ja ei soovinud ka mehele ja tütrele seda kogemust, kui mina alla annan. Miski suutis mind sundida iga päev teesklema ja naeratama, et kõik on korras.
Tegelikult ei teadnud keegi, mis toimus minu sees. Diagnoos – naeratav depressioon.
Kas tunned ennast selles kirjelduses ära? See ei ole ainus kord, kui ma ise depressiooni põdesin, aga tookordne lõppes üsna radikaalselt – emaka kasvaja ja aneemiaga.
Depressioon ei näe alati välja nagu filmides. Mõnikord ta istub vaikselt su sees ja sööb eluenergiat seestpoolt, nii et mitte keegi isegi ei märka.
Olen kogenud depressiooni kolm korda. Lisaks on seda kogenud minu abikaasa ja poeg.
Tean mida tähendab tunne, et ma enam ei suuda, ei jaksa ja ei näe isegi mõtet.
Muutus algas siis, kui mõistsin, et “kannatamine” ei ole lahendus. Oli aeg leida tööriistad, mis aitaksid mitte ainult üle elada, vaid uuesti ELADA.
Nüüd, Naiste Vägi mentorgrupis räägin teemal “Depressiooni mõistmine ja leevendamine”, ausalt enda teekondadest. Jagan tööriistu, mida oleksin ise soovinud juba esimesel korral teada saada.
Kui Sa oled tundnud, et elu seisab… siis tea: Sa ei ole üksi. Ja muutus on võimalik. Kõik algab esimesest sammust.